Eero reisiblogi: November 2017

Tere jälle. Üsnagi märkamatult on täis tiksunud juba rohkem kui kuu sellest kui Vancouveris maandusin. Praeguses elukohas olen olnud üle kahe nädala, kuid tuba on päris koduseks saanud. Jagan keldrikorruse korterit Vancouveris sündinud, kuid Malaisia-Hiina juurtega Dominique'iga. Kuna tal on plaanis vahepeal ringi liikuda, võin sel ajal endale kuuks saada uue korterikaaslase, aga sellest siis, kui see juhtub. Korter on tagasihoidlik, kuid hubane ning kõik vajalik olemas. Asukoht on suurepärane, sest tööle jalutan 15 minutit ning metroopeatus, mida läbivad kaks põhiliini on 300 meetri kaugusel. Lisaks elukohale on boonuseks Dominique ise, sest tal on olemas kõik teadmised sellest, kuidas Vancouveris odavalt läbi saada. Kui kohale jõudsin oli kapp süüa täis, sest Dominique käib toidupangas, kuid on vegan ning ei söö ka konserve ja gluteeni. Esimest korda käisin toidupoes vist umbes nädal peale sissekolimist. Homme on plaanis minna Sikhi templisse, kus pakutakse õhtuti esmaspäevast neljapäevani tasuta taimetoitu. Seega väljavaated säästmiseks on märgatavalt suurenenud. Meie kohal elab majaomanikust Hiinlanna, kelle ainsaks keeleks on kantoni keel ja inglise keelt ei räägi ta sõnagi. Eelnevast tulenevalt on meil toredad vestlused, kus vahepeal tundub, et saan midagi ta pantomiimist aru, aga lõpuni kindel pole ma selles veel olnud.

Nädalavahetustel püüan käia nii palju kui ilm lubab matkamas. Läinud nädalavahetus osutus eriti tihedaks, kus käisin kahel matkal, lauamänguüritusel ja Halloweeni paraadi kaemas. Päeval paistis päike ja oli umbes 15 kraadi sooja. Ilus ilm on siisn olnud nädal aega, kuid homsest hakkab jälle sadu. Matkamas ja lauamänge mängimas käin meetup.com vahendusel. Meetup on Vanouveris populaarne ja päevas on kümneid erinevaid üritusi. Eestis Meetupi sisuliselt ei kasutata, kuid kui olete kunagi kuskil välismaal ning otsite tegevust, siis visake pilk peale. Ka järgmisel nädalavahetusel plaanin matkama minna, kuid praegu olen huvitavamatel matkadel ootejärjekorras. Matka korraldajad ei taha enamasti liiga suurt seltskonda juhtida ja seega jääb mul loota, et mõned inimesed loobuvad.