Tere huvilised. Paraku pole mul blogistamiseks väga annet ja aeg eelmisest postitusest venis pikaks. Parem siiski lubama ei hakka, et see viimaseks korraks jääb. Poolteist kuud oli mu korterikaaslaseks Esther Saksamaalt. Ta oli Kanadas olnud üle aasta tehes põhiliselt tööd ettevõttes mis tootis erinevaid rekvisiite. Esther sai sünnipäevaks muuseumipiletid (Museum of Vancouver) ja ta kutsus mind kaasa. Muuseumis oli väljapanek kogu Vancouveri ajaloost põlistest elanikest tänapäevani. Aega jäi muuseumis olekuks 3 tundi, mis oli küll liiga vähe, sest muuseum oli huvitav ja kõigesse ei jõudnud piisavalt süveneda, kuid samas oli ka uue informatsiooni piir käes ja rohkem poleksi jõudnud süveneda. Paar nädalat elan üksi ja uue aasta algul tuleb Dominique tagasi.
Sain teada, et sama tööd on mul terveks talveks, kuid ainult neljaks päevaks nädalas, seega uurin vaikselt võimalusi midagi lisaks teha. Sain ise otsustada kui palju vabu päevi Jõulude ajal soovin, kuid 25. ja 26. on kõigil vabad. Otsustasin ülejäänud päevad töötada, sest vabu päevi on niigi ja mingit pikemat plaani välja ei jõudnud mõelda. Kuna töötan terve aja väljas, sõltub töö meeldivus üsnagi palju ilmast. Novembris sadas 27 päeval. Viimati sadas niipalju aastal 1961. Õnneks järgnes sellele kaks nädalat sajuta ilma, mis on siin talvel samuti haruldane. Nädalavahetusel sadas jälle, kuid täna sadas maha korralik lumi. Kuna mitmeid planeeritud töid ei saanud teostada, otsustati kõik meeskonnad tagasi kutsuda ja lõunast olin vaba. Eelmine talv oli Vancouveris tavapärasest oluliselt külmem ning lumi jäi maha pikaks, kuid on ka selliseid talvi, kus sisuliselt lund ei sajagi. Järgmised kaks nädalat on illmaennustuse kohaselt kuivad mõne soojakraadiga.
Endiselt üritan võimalikult palju looduses käia. See pole küll alati õnnestunud, sest novembris sadas vist igal nädalavahetusel. Kui õigesti mäletan, käisingi novembris ainult kahel matkal. Sassamati järve rajal ja Mayne'i saarel.
Detsembris on olukord olnud aga parem. Detsembri algul käisin Cerise Creek'i matkarajal räätsamatkal. Tegemist oli esimese sajuta ilmaga üle pika aja ning teiseks pooleks matkast kadusid taevast ka pilved. Lund oli palju ja lõpuks tundsin, et olen ikkagi Kanadas.
Ostsin endale hea hinnaga kasutatud räätsad, sest ilma räätsadeta talvel tõsisemaid matku teha ei saa. Katsetasin neid pühapäeval Cypress Mountaini ühel radadest. Madalamal sadas korraliku vihma, aga õnneks läks see vahetult kohale jõudes lumeks üle. Paraku tähendas see küll seda, et nähtavus oli paarsada meetrit ja vaadet Vancouverile ja teistele mägedele ei olnud.
